Kui mantraks saab „homme“
Kadri Sakala |
Asjadega
viivitamist või edasilükkamist nimetatakse prokrastineerimiseks. Me kõik teeme
seda aeg-ajalt, kuid kui lõpetamatusest saab elustiil, tekivad probleemid nii suhetes
kui tööelus.
Prokrastineerimiseks võib olla mitmeid põhjuseid: ebakindlus, passiiv-agressiivsus,
ülekoormatus, perfektsionism, hirm läbikukkumise või edu ees.
Kõige enam kasutatud vabandused edasilükkamiseks on, et „oodatakse õiget aega“, „ma töötan kõige paremini pinge all“ ja „mul on halb olla“.
Taoliste
vabanduste taga peitub sageli puudulik eneseväärtustamine. Ennast
mitteväärtustav suhtumine võib olla põhjuseks, miks jäetakse pooleli
haridustee, alustatud treeningud, ei suudeta olla edukas töös ega suhetes. Samuti
soodustab vähene eneseväärtustamine jäämist olukordadesse-suhetesse, mis meid
ammugi enam ei toida. Mantraks on lubadus – homme. Väärtuseks omaette saab
teiste heakskiit, mille läbi end määratletakse. Välise heakskiidu puudumine on
pahatihti põhjus, miks lükkame edasi meile endile oluliste tegude-tööde lõpuleviimist.
Pikemaajalisem
prokrastineerimine kahjustab:
meid endid – tekitab stressi, mis võib mõjutada tervist kui vaimset heaolu;
suhteid – edasilükkav käitumine ning kokkulepete murdmine vähendab meie usaldusväärsust ning toob suhetesse ebakindlust;
karjääri – nagu suheteski kaotame ka kolleegide silmis usaldusväärsuse ja pikemas perspektiivis võimaluse ametiredelil edasi liikuda.
Kroonilise edasilükkamise nõiaringist väljumiseks on vaja probleemi tunnistada. Teise sammuna tuleb püüda aru saada põhjustest, mis antud käitumisviisi esile kutsuvad. Kolmandaks sammuks muutuste teel on teadlik otsus muuta senist käitumismustrit, millele peaks järgnema tegelemine nii probleemi põhjustega kui uute, meid toetavate, käitumisviiside leidmise ja elluviimisega.
Millsed
võiksid olla uued käitumisviisid, mis aitavad?
Kaardista oma aega – kuidas ja mille peale oma aega kulutad. Olles teadlik, kui palju mingid tegevused aega võtavad ja millistes valdkondades me kõige enam prokrastineerime, on lihtsam lahendusi leida.
Mistahes suurem ettevõtmine on nagu arbuus – seda ei saa ühe ampsuga nahka panna. Mõnuga söömiseks tuleb arbuus lõigata väiksemateks tükkideks. Nii ka ülesandega.
Tee teostamist vajavatest asjadest nimekiri ning märgi iga tegevuse juurde tähtaeg.
Eemalda aja kaardistamisel välja tulnud segavad faktorid – facebook, telekas, jne. Võta teadlikult aeg, kus pühendud ainult vajalikule ülesandele.
Teadvusta neid hetki, mil tekib impulss ülesandest kõrvale hiilida ja teha muid asju. Siis tuleta meelde, et proovid praegu lükata asja edasi ning pöördu tagasi vajaliku ülesande juurde.
Tunnusta ja premeeri ennast, kui oled ülesande lõpetanud – see lisab motivatsiooni.
- Kadri Sakala korraldab töötuba paaridele „Teekond soovitud armastuseni“ 2.-4. detsember 2016
Mängu 16, Tallinn (Tiina Mirka Stuudio)
Info ja registreerimine: telefonil 5214665, e-mail: kadri.sakala@gmail.com
Vaata lisaks: http://www.kadrisakala.ee/koolitused/teekond-soovitud-armastuseni
‹ Arhiiv